Vähiravi on enam kui võimalik

Edukas vähiravi on juba aastakümneid olnud võimalik paljudes riikides.

Eesti Päevaleht – 22. juuni 2005

Kui küsida apteekidest tuntud vähiravimit Laetrile, kas sama nime all või siis vitamiini B17 või amygdaliini, siis ei tea ükski apteeker sellest midagi. Samas võib internetist lugeda isegi seda, et Eesti arstiteaduskonna tudengeid ei informeerita piisavalt neist asjadest, mis tegelikult inimesele kasulikud on. Varsti juba 40 aastat levitatakse kumu, et vesiniktsüaniid on mürgine aine. Asi on läinud isegi nii kaugele, et USA-s hoiatatakse inimesi õunaseemnete ja aprikoosiseemnete söömise eest, kuigi on teada, et need seemned just ongi inimeste elupäästjateks vähkkasvajate puhul ja samuti tuntud kui pikaealisuse andjad.

Vandenõuteooria

Kui uurida asjade taga toimuvat, siis võib kergesti leida tõsiasja: keegi on huvitatud, et inimesed ei saakski terveks. Kes siis? Lugedes kadunud Dr Harold Manneri uurimismaterjale ja kirjutisi ning ka teisi samaväärseid allikaid, saab selgeks, et nii USA Toidu ja Ravimiamet (FDA) kui ka Meditsiini Assotsiatsioon (AMA) on ravimitööstuse käpa all. Viimastel on aga tõsi taga, sest kes tahab kaotada enam kui 200 miljardi dollari suurust aastakasumit, mis ületab isegi sõjatööstuse sissetulekuid.

Kas igal pool maailmas on siis USA mõju nii suur ja mis on meil tegemist USA keemiatööstusega? Sellele leiab vastuse. Paljud firmad, mis on asutatud USA-s, omavad tütarfirmasid ja nende tütarfirmasid Euroopas, Austraalias ning mujalgi. Need on jõud, mis vastu punnivad. Need on firmad, kellele on majanduslikult kahjulik, kui inimesed vähist terveks ravitakse.

Edumeelne Mehhiko

Vähiravimise edukust on tõestanud üle maailma paljud eesrindlikud haiglad. Eriti Mehhikos, kus on paljude USA edumeelsete organisatsioonide ja haiglate kliinikud ning raviasutused. Samas on nende kontorid USA-s. Näidates samas, et USA-s ei lubata neil eriti oma praktikat juurutada, sest see on takistuseks keemiaravimite tootjaile, kelle kliendid hakkavad kasutama hästi toimivaid looduslikke ravivahendeid nagu Laetrile ehk B17.

Meie kehad kasutavad eri ülesannete täitmiseks ensüüme. Üks neist kehas sisalduvatest ensüümidest kannab nime rodanees, mida leidub suurel hulgal kõikjal meie kehas. Kuid seda ei leia kusagilt, kus on vähirakud. Ja samas, kust iganes leiame vähirakke, näeme kõikjal teist ensüümi ? beta-glükosidaasi. Seega on meil esiti mainitud rodanees, mida leidub kõikjal kehas ja beta-glükosidaas, mida leidub ainult vähirakkudes ning nende ümber ja samas ei leia teda kusagilt mujalt kehast. Järelikult puudub terves kehas ka viimati mainitud ensüüm.

Vitamiin B17 koosneb kahest osast glükoosist, ühest osast vesiniktsüaniidist ja ühest osast bensaldehüüdist (mis on valuvaigisti). Spetsialistide sõnul tuleb siinkohal aru saada järgmisest: kui vitamiin B17 siseneb kehasse, siis laguneb see ensüüm rodaneesi abil. Rodanees lõhustab vesiniktsüaniidi ja bensaldehüüdi kaheks laguproduktiks: tiotsühhanaadiks ja bensoe happeks, mis on kasulikud ja toidavad terveid rakke ning moodustavad metaboolse vitamiin B12 tootmise keskkonna. Igasugune nende laguproduktide ülejääk viiakse kehast uriiniga välja. Vitamiin B17 liigub teie keha mööda ja ei kesta enamat kui 80 minutit, sest ensüüm rodanees lõhustab ta laguproduktideks. Vesiniktsüaniid on tõestatult keemiliselt inertne, kui tarvitada toidu või sellise ravimi nagu Laetrile kaudu.

Vähirakkude hävitaja

Siin tuleb parem osa. Kui vitamiin B17 satub kontakti vähirakkudega, siis ei ole seal olemas teda lõhustavat rodaneesi, vaid väga suures koguses beta-glükosidaasi. Kui B17 ja beta-glükosidaas puutuvad kokku, siis toimub keemiline reaktsioon ning vesiniktsüaniid ja bensaldehüüd moodustavad mürgi, mis valikuliselt hävitab ja tapab vähirakud.

Dr Harold Manner on tõestanud ka, et ensüümid, nimega papaiin ja bromelaiin on vajalikud võitluseks vähi vastu. Neid leidub suures koguses ananassis ja papaias. Dr Harold Manner avastas, et nood ensüümid aitavad vähiraku ümbert ära lõhkuda seda kaitsvat valgukihti (tänu sellele ei tunne immuun-süsteem vähirakku ära) ja peale seda saab immuunsüsteem ise vähirakkude vastu ka tegutseda.

Seda on tõestanud enam kui 30-aastane praktika paljudes maailma haiglates, nagu näiteks Dr Harold Manneri Memoriaalhaigla ja Contreras Hospital. Mõlemad paiknevad Tijuanis Mehhikos. Need haiglad on terveks ravinud enam kui 100 000 patsienti.

Luuviljaliste seemnetuumad on kullast kallimad

Kõigil on võimalik iga päev süüa ära peotäis õunaseemneid, mis korvavad B17 vajaduse külluslikult või siis osta aprikoose ja süüa nende tuumadest seemned ära. Seal sees olev mõruaine ongi too B17. Muide, ka ploomikivide seemned tuleb ära süüa. Ärge visake neid minema, vaid tehke katki ja võtke seemned välja. Ongi ravim käepärastest vahenditest leitud.

Himaalajas on rahvas nimega hunzad, kes elavad tervislikke eluviisi järgides keskmiselt 120. eluaastani. Nad ei söö rafineeritud, pastöriseeritud, homogeniseeritud toite ja ei põe ühtki nn arenenud inimkonna tuntud haigust, ka vähki mitte. Nad söövad vähemasti 40 aprikoosiseemne tuuma iga päev muu toortoidu juurde.

Enn Kaljo